Presidendi Uusaastakõne 31.12.1998

Ma kaalusin erinevaid variante kuidas 2018. aastat lõpetada. Otsustasin seda teha läbi minevikuvaate. Järgnevatel päevadel kasutan Lennart Meri Uusaastakõnesid 1990ndatest. Tema paljudest kõnedest olen valinud välja katkendid, mis on minu hinnangul aktuaalsed ka tänasel päeval. Soovitan seda käsitleda kui audioraamatut, mille eesmärk on näidata, et mõned teemad on aktuaalsed ka aastaid hiljem. Esimeseks valikuks osutus Presidendi uusaastakõne aastast 1998. Täispikk tekst on saadavad aadressil: https://vp1992-2001.president.ee/est/k6ned/K6ne.asp?ID=3943 Vabariigi Presidendi Uusaastakõne 31. detsembril 1998Teiseks soovin, et meil oleks tugev rahvas. Käesoleval aastal Kadriorus koos käinud Akadeemiline Nõukogu on püüdnud avaldada oma töö kokkuvõtte. Selles juhitakse tähelepanu Eesti demograafilise olukorra tõsidusele ja vähesele tööle uute kodanike integreerimisel. Ka siin on tulevik teie kujundada. Me kas toetame peresid, kus sünnivad lapsed, või tunnistame omaenese saamatust. Me kas toetame asustust ja ettevõtlust maal, väljaspool Tallinnat, või suurendame Eesti-siseseid sotsiaalseid pingeid. Me kas õpetame venekeelses koolis lapsi Eestimaad armastama, või poeme iseenese teokarpi. Kõik kolm tegu tähendavad vastuvoolu ujumist. Nad tähendavad väärtuste ümberjagamise asemel uute väärtuste tootmist, kiirtulu asemel hoopis kulutusi. Aga samas tähendavad nad ka teie tahet vaadata ninaotsast kaugemale ja kõnelevad teie usust Eesti Vabariiki ja meie rahva tulevikku. Ning kolmandaks soovingi, et meil kõigil oleks kindel tulevik. Selle soovi täideminek on seotud eelmise kahega. Peame ennast hoidma ahvatlustest kaasa minna lubadustega, mis ei ole teostatavad. See ei tule kergesti. Eestis ei ole mitte kunagi mitte midagi kergesti tulnud. Kuid meil on meie rahvas, kes tahab ka järgmisel aastatuhandel elada, tegutseda ja oma riiki pidada siin Läänemere rannikul Eesti emakeelt kõneldes. See õnnestub juhul, kui oskame oma isiklikud huvid ja eesmärgid koondada ühiskonna liitunud huvideks ja eesmärkideks. Ja üheskoos tegutseda, – visalt ja jonnakalt – nende saavutamiseks. Selleks ja ainult selleks riiki peetaksegi, et ta puudutaks, toetaks ja vajadusel kaitseks igat inimest üksikult ja kogu rahvast koos. Uus aasta tähendab meile valimisi ja uut Riigikogu. Valimised on demokraatia ja iseseisvuse eksam. Ka iseseisva mõtlemise, iseseisva tahte kullaproov, mille abil igaüks teist saab ühiskonda kujundada, liituvad huve sõnastada ja valitsusele ülesandeid püstitada. Ärge jätke oma õigust ja võimalust kasutamata. Ärge valige õhumulli. Küsige enda käest, millisena tahate Eestit näha nelja, kümne või viiekümne aasta pärast. Ja seejärel valige välja see mees või naine, kes ausalt ja omakasupüüdmatult kaitseb riigimehelikult meie kõigi liitunud huve Toompeal. Uskuge, need inimesed, kes tahavad Eestit tõemeeli üles ehitada, on meie seas olemas. Meie kui valijate ülesanne on need inimesed üles leida ja tööle kutsuda. Armas rahvas, soovin igaühele üksikult ja teile kõigile koosmeelselt Eesti hüvanguks ausat ja töökat aastat, õnnelikku uut aastat!

Posted by Karl Sander Kase on Laupäev, 29. detsember 2018

Ma kaalusin erinevaid variante kuidas 2018. aastat lõpetada. Otsustasin seda teha läbi minevikuvaate. Lennart Meri paljudest kõnedest olen valinud välja katkendid, mis on minu hinnangul aktuaalsed ka tänasel päeval.

Soovitan seda käsitleda kui audioraamatut, mille eesmärk on näidata, et mõned teemad on aktuaalsed ka aastaid hiljem. Presidendi uusaastakõne täispikk tekst aastast 1998 on saadavad aadressil: https://vp1992-2001.president.ee/est/k6ned/K6ne.asp?ID=3943