Arutasime täna haridus- ja teadusminister Mailis Repsiga plaanitavaid muudatusi põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses.
Ühisosa oli kindlasti olemas. Kõik on seda meelt, et õpilaste, lapsevanemate, koolide ja riigi huvides on see, kui õppetöö ja -kvaliteedi osas on võimalik saada pidevat ja regulaarset tagasisidet. See aitab välja tuua probleemid ja lõhed meie haridussüsteemis. Positiivne on ka see, et riiklik eesti keele eksam säilib.

Mind isiklikult häirib see, et iga kolme aasta tagant toimuvaid teste ja riiklike põhikooli eksameid üritatakse vastandada. See, et me loome süsteemi, mis võimaldab saada senisest rohkem tagasisidet ei pea ilmtingimata tähendama eksamite kaotamist. Eksamil on väärtus ja see on üks osa õppimisest. Eksameid tuleb sooritada ka gümnaasiumis ja ülikoolis, seega on eksamikogemus osa ettevalmistusest järgmiseks haridusastmeks. Lisaks julgen väita, et eksamil on ka motivatsiooni element. Küsige mõnelt gümnasistilt, kel oli veel võimalik valida millist riikliku eksamit ta gümnaasiumi lõpus sooritab, kuidas see teda mõjutas. Enda kooliajast mäletan selgelt, et need kes valisid geograafia riikliku eksami pingutasid selles aines rohkem. Need kes valisid matemaatika riikliku eksami nägid rohkem vaeva matemaatikas jne

Keelenõue on sümbol. Teatud nõuded ja piirangud on sümboolse väärtusega ning kui hästi läheb on neil ka sisuline väärtus. Täna kehtib meil põhikooli riiklikus õppekavas nõue, mille kohaselt saab põhikooli lõpetada õpilane, kes on sooritanud eesti keele eksami vähemalt hindele rahuldav. Selge on see, et reaalses elus täna seda nõuet ei täideta (Juhul kui õpilane riikliku eksami läbi kukub on tal võimalik sooritada koolieksam, mille läbib sisuliselt igaüks). Kui me nüüd loome uue süsteemi, mis peaks aitama tagada paremat järelevalvet ja senisest paremat tagasisidet siis oleks minu hinnangul mõistlik see nõue säilitada. Millegipärast arvab HTM, et eesti keele nõue tuleb hoopis kaotada.

Viimased mõtted. Juhul kui seadus saab vastu võetud muutmata kujul tekib meil veider olukord, kus kohustuslikus põhihariduses riikliku eksami nõuet ei ole (v.a eesti keel), kuid vabatahtlikus gümnaasiumihariduses see säilib. Seega on oodata, et järgmisena soovitatakse kaotada gümnaasiumi riigieksamid.